«

»

märts
03

Intervjuu erasmuslastega 2015 kevadsemestril

Istume viie kergelt roosa Erasmuslasega kohviku diivanitele maha. Jõusaal on oma töö teinud, kuid mehed tunduvad ikka ärksad olevad. Alustame järgemööda ühest diivaniservast ja vaatame, kuhu meie jutt meid viib.

 

Kirjelda kust sa tuled, kes sa oled ja miks valisid lennunduse?

- Minu nimi on Nick (Niek Freriks), olen Amsterdamist. Ma valisin lennunudse, sest ma hakkasin keskkoolis purilennukitega lendama ja ma armastasin seda nii palju, et tahtsin saada piloodiks. Kahjuks tööturu olukorra pärast valisin inseneri eriala.

Tööturu olukord?

Jah. See on tõesti halb. Mul on sõpru, kes on piloodid aga pole tööd… Pole just kõige parem aeg minna lendama.

 

- Minu nimi on Bart (Bartlomiej Bieniek) ja tulen Poolast. Valisin lennunduse, kuna see on minu sügav huvi olnud nii kaua kui mäletan. Ma tahtsin alati seda õppida ja siis ma tegin oma bakalaureuse lennunduses (lennundusettevõte juhtimises) ja sain sellega kinnitust oma valiku õigsuses. Nüüd ma omandan magistrikraadi (üldlennundus, spetsialiseerimine on teisel aastal), mis mulle tõesti meeldib. Alati on parem teha seda, mis sulle meeldib teha.

 

- Minu nimi on Peter (Petar Yordanov Petrov) ja olen Bulgaariast. Õpin Bulgaaria Militaarülikoolis (2. aastal), eriala on lennujuhtimine ja miks lennundus… esimene kord kui ma mõtlesin osaleda selles oli “Top Gun” filmi pärast. Pärast selle vaatamist ütlesin endale, okei, proovin piloodiks saada. Kuid loomulikult on kasumlikum olla lennujuht – muutsin oma meelt – ja siin ma olengi.

 

Minu nimi on Ivan (Ivan Galinov Dimitrov), olen Bulgaariast… Peter: “Ah sa oled ka Bulgaariast? Äge (naerab)” …jah, see on minu 3. aasta. Ma pole tegelikult kunagi tahtnud olla piloot, ma tahtsin lihtsalt teha sellist üldist lennundusasja. Alguses olin ma rohkem matemaatika ja arvutiteduse suunal, kuid see oli tõeliselt raske – meditsiinilised katsed ja muu – ja selle pärast ma lennunduse valisingi.

Sulle meeldis väljakutse?

Jah. See oli tõeliselt raske. Ütlesin endale, et kui ma meditsiinilisest läbi saan, mis oli viimane samm, siis saab minust piloot, ja täpselt see juhtuski.

 

Miks valisite Eesti?

Nick: Ma ei teadnud midagi sellest riigist ja… ma kuulsin, et peod on head. Tundmatu riik, mida ma tahtsin uurida.

Bart: Ma tahtsin minna Saksamaale, kuid mu juhendaja ütles, et ma saan valida vaid Eesti ja Türgi vahel. Kohtusin mõnede inimestega Türgist, sain teada, kuidas asjad käivad. Eesti puhul oli sama mis Nick’il- tundmatu riik- lisaks rääksin ühe kutiga, kes oli eelmine aasta siin ja kes ütles, et siin on tõesti äge. Nii minu valik tuligi.

Tavaliselt kui anda inimestele valik põhjas või lõunas asuva riigi vahel, siis valitakse ikka soojem.

Bart: Noh jah. Kuid kui mulle antaks valida, kas Saksamaa või Eesti. Siis ma valiksin kindlalt Eesti.

Peter: see oli parim variant. Teine variant oli militaarülikool Rumeenias ja see ei olnud väga seotud lennundusega. Selle pärast saigi valitud Eesti Lennuakadeemia. Olen meeldivalt üllatunud- õppetase on kõrge ja kõik inimesed on sõbralikud ja kõik on nii hea.

Ivani suunas: Sul on sarnane lugu?

Ivan: Tegelikult ma teadsin midagi juba Eesti kohta. Siin on hea elektroonikatööstuse tase, tegemist on pisikese riigiga, kuid see on tõesti hästi arenenud… Rumeenia ülikooliga võrreldes on siin ikka lennudust rohkem.

 

Kas oli raske Eestiga kohaneda?

Segamini: Ei. Nope. Väga lihtne.

Nick: kõik tahavad kohtuda kõigiga. Kõik on huvitatud rahvusvahelistest tudengitest. Ning loomulikult me Bartiga oleme osalenud… 3-5 peol…

Bart (väsinult): jah, esimesel nädalal

Nick: Iga päev terve nädala.

Bart: teisel nädalal oli jälle kolm päeva järjest, päev pausi ja siis uuesti

Nick: Kristi ja Kaidi andsid enne meile väga hea ekskursiooni linnas. Sellest oli kasu.

Segamini: Kuidas see baar oli? Moku ja selle vastas olev… Kivi? Mingi prügikast oli. Trepp vist. Ristiisa oli vist ka… (kahjuks pole võimalik kirjalikul edasi anda, kuidas nad Eestikeelsete baaride nimedega raskustes on).

 

Mis on teie plaanid siin? Peale õppimise loomulikult.

Bart: jääda loodetavasti kuni suveni siia. Kuna mulle tõesti meeldib siin.

Peter: mina proovin järgmine talv tulla. Me arvatavsti kohtume (naerab).

Nick: Tahaks Venemaale reisida.

Sa oled hull.

Segamini: me tahame sõjaväeparaadiks sinna minna. Mingi 9. mai vist…

See on eluohtlik…

Nick: ma pole must ega homo, nii et mul ei tohiks midagi hullu olla (kõik naeravad)

Bart: Ma panin Putini oma sõbralisti, nii et me oleme kaitstud (jälle oleme kõik kõhud kõveras)

 

(Kui maha rahuneme ja ma naerupisarad ära pühin)

Aga Läti, Leedu, Soome?

(Üleüldine nõusolev pomin)

Bart: ja siis see laevareis ka. ESNi poolt korraldatav. Kolm päeva Stockholmi laeval… ja linna külastamine ka, kui sa veel suudad. (naer)

Nick: sõltub kas sul on merest või alkoholist halb olla

 

Mis on teid Eestis kõige rohkem üllatanud?

Segamini: üllatanud…? Odav. Odav. Tõesti odav.

Nick: poole odavam kohati. Üür, toit…

Rikas hollandlane räägib, jah?

(üldine naer)

 

Bart: tüdrukud (üleüldine nõusolev pomin). Nad on täiesti uskumatud.

Ivan: nagu 80% tüdrukutest on blondid

Nick: midagi sinu maitse järgi?

Bart: jah. Nad on nii teistmoodi.

Nick: inimesed on ka väga mõistvad

Segamini: Jah. Sõbralikud, lahked, mõistvad. Suhtumine on nii hea.

 

(Järgneb arutlus, kuidas sõna „õlu“ hääldada. Õ – tähega on neil kõige raskem. Annan vihjeks, et eelmise aasta Erasmuslased ütlesid, et see täht kõlab nagu tahaks oksendama hakata. Kui samasugust häält teha, tuleb sõna „õlu“ ka välja“. Üldine konsensus on, et see on väga keeruline keel oma rohkete vokaalidega. Vähemalt tüdrukud on kenad)

 

Nagu ma aru saan, pole te Eestist väga palju kuulnud, kuid kas te teate midagi Eesti lennundusest?

Nick: Ma tean ühte lennufirmat – Estonian Air.

Bart: Teil on kaks-kolm hävitajat ja rohkem koptereid.

Nick: Kaks lennujaama Tartus…

Kaks?

Nick: üks on põhjas ja üks on lõunas. Me Google Maps’i pealt vaatasime.

(Näitavad mulle mobiili pealt) Aaa, see on meie nõukogude ajast jäänud militaarlennuväli. See pole kasutuses ja praegu laguneb.

Nick (entusiastlikult): Kas sinna saab minna?

Noh jah, pole väga turvaline aga põhimõtteliselt küll. Peamiselt driftitakse seal.

(Üheskoos naeravad) Lähme! Rendime auto ja lähme! Mida kahtlasem koht, seda parem. Võtame joogid ka kaasa, grillime.

 

Teil on juba praegu mõned tunnid eesti keelt olnud. Kuidas teile see keel tundub?

Bart: Keeruline (teised nõustuvad ohates)

Nick: Sellepärast, et see ei ole sarnane teistele keelegruppidele. Mõned sõnad on sarnased, kuid üldiselt on see ikka täiesti omaette keel. Võrreldes näiteks minu keelt- flaami – inglise keelega siis need on suuremalt jaolt sarnased.

Ma pidin flaami keelt õppima, nii et ma saan aru, mida sa tunned.

Nick: Flaami keel on lihtne (naerab). Me peaksime sinuga nüüd aiult flaami keeles rääkima.

 

(Arutleme Kiek in de Kök nime üle. Tuleb välja, et bulgaarlastel on natukene ropum tõlge sellel olemas)

 

Viimane küsimus, siis jõuate ka bussi peale. Kas teie arvates peab riikides lennujuhtimine olema  ka kohalikus keeles?

Kõik koos: Ei. Vaevalt.

Bart: Näiteks Euroopas on üle 30 lennujuhtimisorganisatsiooni, mis on ilmselgelt liiga palju kui võrrelda näiteks USAga. Euroopas on liiga suur killustatus. Peaks olema 3-4 ja loomulikult inglise keeles.

Mis keeles sinu riigis lennujuhtimine on?

Bart: Inglise keeles samuti. Sõjavägi kasutab mõlemat. (Poola)

Nick: Meil on sama asi. Osa asju on flaami keeles – nagu head reisi jms.

Bart: Eralennukid nagu pisikesed Cessnad räägivad Poola keeles. Kommertspiloodid on ikka inglise keeles.

Põhjus, miks ma küsin on see, et meil läks just äsja Eestis suureks aruteluks, kas on vaja eestikeelset lennujuhtimist säilitada.

Nick: Ma olin Estonian Air lennukis kui siia sõitsin ja ma ei saanud absoluutselt nende inglise keelest aru. Ainuke asi millest ma aru sain oli midagi 20 000 jalga…

Bart: Mul oli sama asi.

Seda Esto-English keelt kuulete te veel kahjuks. Noorematel sellega muret pole.

Üheskoos: Tõepoolest, noored räägivad tõesti sujuvalt. See oli nagu see venelane seal Rüütlis. Niipea kui ta kuulis, et me inglise keeles räägime, tuli juurde ja hakkas Venemaast rääkima (naeravad).

Nick: Isegi kui keegi aru saa on mul mu näpud. Näitan see, näppudega nii palju ja ongi olemas.

Poes ostate asju pildi järgi?

(Nõusolev pomin. Uurin, kas Bulgaarlased leidsid kodujuustu , mida nad minu käest küsisid, üles – leidsid küll. Ei pidavat selline olevat nagu nad lootsid, kuid tudengile kõlbab küll.)

 

Meie aeg on ümber saanud. Jõusaalist väsinud poisid peavad bussi peale liikuma. Kõndides osutavad nad minu ELA pusale ja küsivad, kust nad ka sellise osta saaksid või kui ei saa, kellele nad peol joogi peavad välja tegema. Ja kui palju jooke. Naerdes liigume vestibüüli ja võib tõdeda, et selleaastane Erasmuslaste kamp on jälle kõrge kvaliteediga. Ikkagi lennundus.

Dain M. Muru

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2015/03/intervjuu-erasmuslastega-2015-kevadsemestril/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>