«

»

dets
04

Raamatukoi teine ajalootund

Huvitavaid fakte Eesti lennunduse ajaloost.

Ravila mõisahärra krahv Peter August Friedrich Mannteuffel (sünd.1768) laskis endale umbes aastal 1800 õhukestest laudadest tiivad valmistada ning jooksis esialgu nendega mõisasaalis ringi. Kuna ta aga seejuures õhku ei suutnud tõusta, siis sidus ta endale köie ümber ning käskis toapoisil ning kokal teise korruse palkonilt alla riputada. Pärast mitmeid tugevaid tiivalööke käsutanud ta köieotsad lahti lasta. Tiivad aga ei kandnud lendajat ja ta prantsatas kõhuli vastu maad. Teise lennukatse sooritas ta juba oma konstrueeritud lennukiga. Kas ei  jaksanud ta nii kiiresti kui vaja lennumasina pedaale tallata või oli viga milleski muus, igatahes kukkus krahv masinaga mõisakatuselt alla.

1895. aasta juunis tõusis Tallinna Reaalkooli abiturient, 18-aastane Woldemar von Obermüller õhupallil ligkaudu 4 km kõrgusele Soome lahe kohale nii, et samaaegselt olid nähtaval nii Paide, Tallinn kui ka Helsingi.

Vändra köstrikooli õpilane Johan Voldemar Jannsen tahtis samuti veenduda, kas omatehtud tiivad suudavad teda õhus hoida. Nii kinnitas ta puust raami peale õhukese linase riide ning tõrvas selle ära. Tiibade seesmisele küljele kinnitas ta kaks sanga, millest sai käed läbi lükata. Tiibu lehvitades hüppas ta ühel oktoobrikuu vihmasel pühapäeval (1836.a.) veskikatuselt õhku, ent kukkus kohe kivina alla – õnneks pehme põhjaga porisesse vihmaveelompi. Seejärel lõpetas ta lendamise katsed ja hakkas hiljem hoopis eestikeelset ajalehte välja andma ning kirjutas sõnad Eesti hümnile.

Esimene purilend Eestis toimus 1910. aasta augustis, kui  16-aastane  Haapsalu  koolipoiss  Grigori Wekschin endale männipuust purilennuki ehitas ja sellega 15 m kõrgusele õhku tõusis ning 40 m edasi lendas.

Lendamisega tegeles ka kuulus Eesti maadleja Aleksander Aberg, kes ostis endale 1911. aastal lennuki ning tegi sellega Berliini lennuväljal treeninglende. Ühe treeninglennu ajal kaotas Abergi juhtitud lennuk maandumisel juhitavuse, tormas hirmsa raginaga vastu puid ning purunes pilbasteks. Aberg päästis end viimasel hetkel lennukist välja hüppamisega. 

Aastatel 1911 – 1914 oli Venemaal üheks andekamaks lennukikonstruktoriks eestlane  Jaan Steglau, kes ehitas 1911. aastal Peterburis oma esimese lennuki, mille kahelabalist propellerit ajas ringi 100-hj vesijahutusega Argus-mootor.

Esimene mootorlennuki lend Eestis toimus 14. aprillil 1912.  aastal,  kui  kuulus  Vene  õhusõitja Sergei Utotshkin  sooritas Tartus, Raadil, Krasnojarski kasarmute vahel olevalt soldatite marssimise platsilt mitu õnnestunud lendu kahetiivalise Farman-tüüpi lennukiga. Sama aasta 23. juunil lendas ta Tallinnas Russalka mälestussamba ja Gloy suvila vahelt startides.

Sergei Utotshkin`i Farman Kadriorus 23. juunil 1912.a.

Lilia Ingel
Raamatukoguhoidja

 

 

 

 

 

 

 

 

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2013/12/raamatukoi-teine-ajalootund/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>