«

»

dets
18

Raamatukoi nurk – Teo Krüüneri meenutused “Kuidas minust hävituslendur sai?”

On raske ette kujutada, millal noor inimene saab nii küpseks, et ta on valmis otsustama, missuguse tulevase õige elukutse ta peaks endale valima.  Kindlasti mängivad  elukutse valikul rolli  hobid, kalduvused, vanemad, sõbrad ja teised ümbritsevad inimesed, eeskujud ning isegi saatus ja veel paljud teised aspektid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad noore inimese elukutse valikut. Mitte keegi ei sünni sellesse maailma valmis arusaamaga, mille järgi ta peaks minema seda või teist teed mõõda. Tihtipeale noor inimene ise ei taju oma sisemist tungi või tahet ning talle endale jäävad varjatuks temale sobivad kutsealased kalduvused või kiindumused . Ta ei oska kriitiliselt hinnata oma võimeid või omab valet ettekujutust  tema poolt valitud tulevasest  erialast. Ei oskagi meenutada, kuidas kujunes välja minu elukutse valik, kuid kui lõpetasin keskkooli, oli mul kindel otsus minna õppima militaarlenduri elukutset.  Olgugi, et oma teadliku elu jooksul tuli läbida igasuguseid raskusi ja kogeda kaotusi,  ei kahetse ma praegu mitte põrmugi, et valisin endale hävituslenduri elukutse. Ja kui saatus annaks võimaluse veel kord elukutset valida, läheksin ikka sama teed, kuid muidugi mõningate korrektiividega.

Pöördudes oma mälestustes tagasi lapse- või teismelisse ikka, meenuvad mõningad asjad, mis võisid mõjutada minu valikut. Juba lapsest saadik huvitas mind tehnika. Kui olin kolme või nelja aastane, korjasin prügihunnikutest kokku vanu traktorite, mootorrataste, jalgrataste või mis iganes detaile ja tagavaraosasid ning kombineerisin nendest mingisugused „masinaid“, mille otstarvet või nimetust ei osanud mitte  keegi ära arvata. Mäletan ainult, kuidas ükskord isale külla tulnud sõbrad ja tuttavad, nähes minu „põrgumasinaid“, vangutasid kuidagi teeseldud tõsiste nägude ja paljutähendavalt pead ning ütlesid:“ Jaa, poiss on  läbi ja lõhki „tehtud insener““!….  Olles poisike, oli minu „haiguseks“ teatud mõttes  minu „katsetused“ lendavate putukatega. Eriti meeldis mul neid katseid läbi viia kiilidega, sest nad võisid lennata edasi-tagasi suunas kui ka  seista  ühe koha peal, mis väga paelus minu tähelepanu. Kärpides nende tiibu, oli mul väga huvitav uurida, kuidas muutuvad nende lennuomadused. Vaesed kiilid! Aga teadus nõuab ohvreid!… Muidugi seoses nende “katsetustega“, teenisin oma vendade ja õdede käest selliseid pilkesõnu nagu „parmupiinaja“ või „putukahävitaja“.

Ka sellised asjad nagu hüpped kõrgemalt objektilt, kas heinte, liiva või lume sisse (mitteteadlik ettevalmistus langevarjuhüpeteks!), olid minu lemmikharrastused. Hea seegi, et kordagi konte ei murdnud! Mäletan, kuidas koolis hüppasin alla teise korruse aknast lumehange. Lühike oli see minu  „kangelasekuulsus“, sest hiljem said sellest teada  nii mu vanemad kui ka  õpetajad ning pärast seda midagi meeldivat  meenutada ei ole ja ega ka tahaks! Võib-olla huvi sedalaadi „lendamise“ vastu saigi üheks ajendiks, mis  aitas kaasa minu edaspidise elukutse valiku tegemisele. Üheks saatuse „veaks“, et minust lendur sai, oli ka see, kui ma viiendas klassis kirjutasin kirjandis, et tahan lenduriks saada. Eesti keele õpetaja andis meile kirjandi teemaks: „Kelleks tahan saada?“ ja mina vaatasin, et minu pinginaaber kirjutas, et tahab saada inseneriks, ees istuvad tüdrukud tahtsid saada arstiks, jne. Vaatasin, et ega minagi kehvem ei ole ja panen võimsalt ning  kirjutasin, et tahan saada lenduriks. Kirjand just eriti ei õnnestunud, sest kirjutasin sellest, millest väga vähe teadsin, aga pilkesõna „lendur“ poogiti mulle külge kauaks ajaks. Ja saatuse kiuste ongi see sõna saanud nüüd minu elukutse tunnussõnaks. Võib-olla pärast seda sündiski, teiste kiusuks ja enda õigustuseks, tahtmine saada lenduriks. Kogu keskkooli ajal elasin sellise salasoovi mõju all.

Teo Krüüner

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2013/12/raamatukoi-nurk-teo-kruuneri-meenutused-kuidas-minust-havituslendurlendur-sai/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>