«

»

nov
01

Lennujuhtimissimulaator – milleks seda vaja on?

Lennujuhtimine kui eriala ei ole iseenesest kuigi keeruline. Paar reeglit, natuke raadiosidet ja radarit ja ongi kõik. Kuid millegipärast on lennujuhid arvatud nende hulka, kelle teadmised ja oskused vajavad riiklikku järelvalvet. Selline litsenseerimine  teeb omakorda lennujuhtidest küllaltki defitsiitse kauba tööandja jaoks. Seega, tööandja soovib, et tema töötaja oleks parimate võimalike oskuste ja teadmistega ning võimeline seda tööd tegema paljude aastate jooksul.

Lennujuhtide koolitus on arenenud käsikäes tehnoloogia arenguga. Algselt koolitati neid inimesi traditsioonilise meistri ja õpipoisi meetodil. Selline meetod on aeganõudev, rääkimata sellest, et mitte kõik inimesed ei saa selle tööga hakkama. Sestap on pidevalt otsitud võimalusi treenida lennujuhioskusi enne reaalsele töökohale asumist. Treeningseadmeid, mis seda  võimaldavad, nimetatakse simulaatoriteks.

Lennujuhtimissimulaatorid jagunevad  tornisimulaatoriteks ja radarisimulaatoriteks. Tornisimulaatoris on võimalik jäljendada lähilennujuhtimisüksuse tööd, st organiseerida tegevust lennuväljal ja selle lähiümbruses. Radarsimulaatoris jäljendatakse kõikide nende lennujuhtimisüksuste tööd, mille tegevus põhineb seiresüsteemidel, nt lähenemislennujuhtimisüksus või piirkondlik lennujuhtimisüksus. Ja siiski, simulaator on vaid masin. Harjutused, mida simulaatori abil teha, koostab vastava eriala spetsialist, ja nende õnnestumisel on suur roll nn pseudopilootidel. Nende ülesanne on tagada, et kõik mis toimub parasjagu jäljendatavas keskkonnas ning sellest väljaspool, oleks reaalsusega kooskõlas.

Praktiliste töövõtete harjutamise juurde asutakse peale teooria omandamist. Praeguse koolitussüsteemi juhtmõtteks on osaoskuste järk-järguline omandamine. Iga harjutust jälgib instruktor, kes suunab õppurit erinevaid lahendusi otsima, korrigeerib eksimusi ning julgustab õpitud teoorianüansse praktikas rakendama.  Selline meetod on oma edukust tõestanud, kuid probleemiks on aja- ja ressursimahukus. Ikka ja jälle tuleb tagasiside, et harjutusi sai liiga vähe teha, seda eriti nõrgemate õpioskustega õppurite puhul.  Siin ei jää muud üle kui nõustuda – iga uue elemendi omandamiseks  ei anta rohkem kui 2 harjutust. Siis järgneb juba uus element, kusjuures eelmine ei tohi ununeda – ka seda läheb edaspidi vaja. Alles kursuse lõpus tulevad harjutused, kus enam midagi uut ei ole ja on võimalus kõiki õpitud oskusi kinnistada.

Tööandja jaoks on aga sellise õppevormi suur eelis selles, et inimese sobivus lennujuhi tööks saab selgeks juba õppe käigus. Tööandja saab olla küllaltki kindel, et inimene, kes on edukalt lõpetanud lennujuhikursuse, on võimeline  seda tööd päriselt tegema.  Teine simulaatori oluline lisaväärtus on täiendkoolituse läbiviimine tegevlennujuhtidele. Vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele peavad lennujuhid regulaarselt läbima eriolukordade koolitusi. Neid ei saa kuidagi reaalsel töökohal teha ja  töökohta jäljendav simulaator on sellisel juhul hea lahendus.

Kristjan Kõrgesaar
Lennujuhtimise juhtivinstruktor

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2013/11/lennujuhtimissimulaator-milleks-seda-vaja-on/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>