«

»

nov
07

Arvamuslugu: Riigi rahasüst Estonian Air’le

Meile kõigile kallis Estonian Air on saanud riigi rahakotist kätte 30 miljonit eurot. On see kuritegu riigi rahakoti suhtes või hädavajalik samm Eesti elu edendamiseks? Leidub hulgaliselt näiteid riikidest, kus lennufirmadesse investeerimine ja nende toetamine on osutunud kahjumlikuks. Võtame näiteks Alitalia, mis on oma 65-aastase ajaloo jooksul saanud riigilt miljardite eurode kaupa investeeringuid, aga on kasumis olnud ainult ühel aastal. Ajal, mil Euroopat on tabamas laiahaardeline ning globaalne finantskriis tundub Eesti samm pehmelt öeldes riskantne. On siis seda kõike vaja?

Lennundus on riigi majandusvõimekusele kui katalüsaator autole. Välisinvesteeringud (FDI), mis on Eesti praeguse majandusarengu nurgakiviks, sõltuvad kõige suuremal määral just otselendude arvust ning nende sagedustest. Iga riigi ülesanne on meelitada oma riiki võimalikult palju investeeringuid, et tekitada uusi töökohti ning hoida majandusel nö „tuli all“. Kui on identifitseeritud, et lennuliinid on suurimad investeeringute tekitajad, siis tundub loogiline, et riik peaks tegema kõikvõimaliku selleks, et tekitada uusi liine ning sagedusi.

Riik, koostöös Tallinna lennujaamaga, meelitas Tallinnasse Euroopa suurima odavlennufirma Ryanairi, mis on märkimisväärselt suurendanud välisturistide arvu Eestisse. Samas Ryanairi lennukite pardal ei istu potentsiaalsed investorid, vaid lõbujanulised turistid, kes suurendavad erinevate aktsiiside laekumist, kuid ei vii Eestit edasi teadmistepõhisesse majandustsüklisse.

30 miljoni euro suurune rahasüst Estonian Airi võimaldab suurendada sihtpunktide arvu ning tõsta sagedusi põhilistesse ärisihtpunktidesse (Moskva, Amsterdam, Brüssel jne). Seni pole seda suudetud teha sobiliku lennukitüübi puudumise tõttu (Boeing 737 tüüpi lennukid on Eesti suguse koduturuga riigi jaoks liiga suur), kuid CRJ 900NG lennukid, mida planeeritakse omandada investeeringu eest, on sobilikud riigi lennunduspoliitika elluviimiseks.

1972. aastal, kui Singapore Airlines oli taaskord sattunud rahalistesse raskustesse ning palusvalituse abi oma firma elustamiseks, andis valitsus raha vaid ühel tingimusel: nad peavad laienemaning välja tulema uue strateegiaga. Singapuri rahvaarv ning koduturg on võrreldav Eestiga ning SKP 70ndatel oli Eesti tänasel tasemel. Selle asemel, et tunda ennast piiratuna kitsendustest,vaadati asju laiema pilguga ning teostati üliedukalt uue nägemuse elluviimine. Täna on Singapore Airlines üle maailma tuntud bränd, mis toob Singapuri riigi eelarvesse 12,4% SKP’st. Kui EA suudab koos kõikide partneritega Eesti lennunduses (Lennuliiklusteeninduse AS, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Lennujaam, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Lennuamet ning kõik teised väiksemad üksused) ellu viia ühise nägemuse, on meil võimalik Singapore Airlines’I stsenaarium, mis viib Eesti garanteeritult 5 jõukama riigi hulka Euroopas. Samas kui ei ole ühtset pilti ja nägemust edasise suuna suhtes on garanteeritud Alitalia olukord, mis võib tähendada meie riigi pankrotti.

Mina ütlen julgelt, et usun võimalusse koostööd tehes midagi uut ning väljakutsuvat luua. Riskid on küll suured, kuid juba vanarahvas teadis, et julge hundi rind on rasvane!

Sven Kukemelk,
Estonian Airi ärianalüütik, kes tegeleb liinivõrgustiku planeerimise ning arendamisega

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2011/11/arvamuslugu-riigi-rahasust-estonian-airle/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>