«

»

okt
14

airBaltic – määramata tulevik

Viimastel aastatel intensiivselt kasvanud, rahvusvahelistel konkurssidel auhindu saanud,Eesti lennujaamadele ligipääsetavust parendanud, Eesti Lennuakadeemia vilistlastele töökohti pakkunud, Läti „nokiaks“ peetud lennuettevõtte airBaltic (edaspidi BT) sattus hiljuti finantsraskustesse.

Selgus, et alates 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2011 on BT kahjum suurusjärgus
veidi enam kui 130 miljonit eurot (95 mln LVL). BT suuremad aktsionäridest (Läti riik
52.6% aktsiatest ja Baltic Aviation Systems (BAS) 47.2% aktsiatest) omanikud jõudsid
pikkade vaidluste tulemusel kokkuleppele juhtkonna vahetuse ja lisaraha (100 mln LVL)
põhikapitalisse paigutamise osas. BT tahetakse stabiliseerida aasta jooksul. Kas BT’t
ootab helge tulevik? Perspektiivid on olemas, kuid praegu keskendume lähituleviku
probleemidele.

Omanike eesmärgid. Vaatamata saavutatud üksmeelele võivad Läti riigi ja BASi
eesmärgid olla erinevad ja seda nii strateegilisel tasemel kui ka igapäevases tegevuses.
Läti ajakirjanduses avaldatud andmetel puudutab BT tegevus ca 20 BAS’iga seotud
ettevõtet, mis grupeeruvad ümber, vahetavad formaalset omanikku jne.

Reisijate usalduse taastamine. Selle aasta skandaal, mis on tekkinud BT ümber,
nõrgendas oluliselt tarbija usaldust kõnealuse lennuettevõtte suhtes. Tarbija usaldus aga
on inertne nähtus ja selle taastumiseks kulub aega.

Uus strateegia. BT omanikud räägivad uuendatud strateegia väljatöötamisest,
kuid rõhutavad, et lennuettevõtte baasiks peab jääma Riia lennujaam ja ka säilima
transiitreisijate voog. Toon näite: augustis vaatasin piletihindu septembrikuu lennuks
Varssavist Brüsselisse. Odavaim lahendus oli pakutud BT poolt ümberistumisega
Riias. Hinnakujundus lähtuvalt konkurentide hinnast, püüdmaks transiitreisijaid, aitab
kasvatada reisijatekäivet. Samas näitavad hiljutised BT tulemused, et see pole sugugi
kasumlik tegevus.

Riia lennujaama geograafiline „eelis“. Tõepoolest, BT lendab Riiast täna sellistesse
sihtkohtadesse nagu Viin, Münhen, Frankfurt, Milaano, Genf, Düsseldorf. Kui vaadata
lendude väljumisaegu, siis väljuvad kõik lennud Riiast ajavahemikus 11:25 kuni 13:05.
See olukord on tingitud sellest, et Riiast väljuvad lennud siis, kui nö „feeder“ lennud
Skandinaaviast ja Venemaalt saabuvad. Teisiti BT lihtsalt ei suuda igapäevaselt täita
oma lennukeid ülalmainitud sihtkohtadesse, kuna Lätis pole selleks nõudlust. Teiseks,
selline väljumisaeg ei sobi Riias resideeruvate ettevõtete jaoks ametisõitudeks, kuna on
teada, et äri/ametieesmärkide reisijale sobib pigem varahommikune väljumine ja õhtune
saabumine.

Lennukipargi uuendamine. Üks asi on valida sobiv õhusõiduki tüüp, teine aga saada
see kasulikel tingimustel. BT on sel aastal hankinud oma lennukiparki kaheksa uut
Dash Q400 tüüpi lennukit. Finantsdefitsiidi tingimustes suudeti maksta sissemaksu
ainult kolme lennuki soetamiseks. Seejärel müüdi lennukite ostuõigused edasi (sell
and leaseback). Sellega parandas BT oma finantsseisu (kolme lennuki sissemaks
tagasi), kõik kaheksa lennukit saadi võtta kasutusele, aga samas lisandus ka koormus
opereerimiskuludele. Seega tänu SAS-i mahukale ostutehingule ei jäänud oletatavast
kasulikust soetusest midagi alles. Tõsi küll, BT’l peaks jääma võimalus veel nelja
samasuguse lennuki soetamiseks.

Konkurents. Ei oska täpselt hinnata, kuidas paljude analüütikute poolt ennustatav uus
globaalne finants-majanduskriis mõjutab lähiajal õhutransporti Euroopas, kuid on selge,
et BT konkurendid (Finnair&FlyBe, Estonian Air jt) ei kavatse „magada“ oma arenguga.
Samas, BT’l ei paista olevat hetkel tugevat lennunduspartnerit nagu seda oli SAS 2004-
2008 aastatel, BT muljetavaldava kasvu ajal.

Allan Nõmmik,

Transpordigeograafia ja logistika lektor, ELA teadustöö koordinaator

Permanent link to this article: http://propeller.eava.ee/2011/10/arvamuslugu/

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>